Kommentaarid Surfajate-suplejate konfliktist Tallinna supelrandades kohta

Kirjutas est848

est848 — Mon, 07 Sep 2009 08:40:11 +0000

KOV suhtumine on naljakas – keelame ära?? Tallinnas on asi tegelikult reguleeritud, küll mitte targalt, aga siiski – üheltpoolt on keskkonnakaitse inspektoril õigus veeseaduse alusel menetleda supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal liiklevaid veesõidukite juhte. Veesõiduki mõiste on niivõrd lai, et anna olla. Purjelaud kusjuures on eraldi meresõiduohutuseseaduses lahtikirjutatud, niiet selles osas küsimust ei. Lohe osas on aga asi vaieldav. Kui puhtformaalselt tõlgendada seadust (meresõiduohutuse seadust) siis võib nõustuda, et lohe on veesõiduk, aga sellise tõlgenduse korral on veesõiduk ka ujumismadrats. KOV põhimure on siiski turvalisus ja selle tagamine rannamõnusi veetvale mammile, mitte tuvastada, kas ja mis on veesõiduk. Aga asjajuurde – probleemi lahendus on lihtne, kuna KOV laiutab käsi, et neil otseselt puudub õigus end kehtestada, siis tehku muudatus avalikukorra eeskirjas või võtku vastu muu reguleeriv õigusakt (ala supelranna eeskiri vms), millega KOV keelab supelrannas veesõidukitega liiklemise (veel parem, täpsustaga veesõidukite loetelu) ja võtku endale menetluspädevus keelu rikkujate menetlemiseks. KOV võidab rannamammide poolehoiu, kuna võimalus on menetleda ja korrale kutsuda rikkujat (mitte ei pea käsi laiutama) ja paigaldagu poid või jagagu rannaala ära (nö Pärnu näide) ja võidab teiselt poolt surfari huvid. Pealegi saab mupo ametnik tunkedes mööda randa joosta Kusjuures jagan osaliselt ORM´i mõttekäiku, et tegu on võrdlemisi ülepaisutatud probleemiga – kui on tuul pole rannamammit, kui on plekk pole surfarit. Need üksikud, kes seal plekkiga tiksuvad ei tekita otsest ohtu suplejale, aga kui traffic tihe, siis on mure päevakohane.

Kirjutas jaanomartin

jaanomartin — Mon, 07 Sep 2009 07:57:59 +0000

Orm, kahjuks on Ap siin olukorra täpsemalt ära kirjeldanud ja ainuvõimalikud lahendused pakkunud. Päevitajat ei sega surfar merel, poiderivist kaugemal. Aga segab tsoonis, kus ta tahab vahepeal päevituskreemi maha pesta ja end jahutada. Probleem tekibki just nimelt nende 60 päeva jooksul. Ja ühtki seadust ei saa teha sõltuvaks nii subjektiivsest asjast, nagu “hea surfiilm”. See on sama ebareaalne, kui lubada rullnokkadel “hea nähtavuse korral” sõita lubatud sõidupiirangust 2 x kiiremini või siis vastassuunavööndis. Seega, jääb ainult surfajate omavaheline “naabrivalve” ja selge joon vahele, kus ujutakse, kus purjetatakse.

Kirjutas ap

ap — Mon, 07 Sep 2009 07:18:22 +0000

kui on oht et rand meile kinni pannakse, siis on “pseudoprobleem” nats kohatu sõna. ja teiseks, kui loete esialgset artiklit uuesti, siis näete et jutt on ka tahtlikust reeglite rikkumisest. ehk siis ilmselt keigaritest, kes surfavad peamiselt lootuses et tibid rannas erutuvad nende erakordset osavust nähes, kui ümber ujuvate vanamemmede peade slalli sõidetakse.
loogilisel lahendusena näeksin seda et informeeritakse nii vetelpäästjaid kui ka peesitajaid, et reegite rikkumiset teatatakse surfiklubile ja nende asi oleks leida mõjus korralekutsumise meetod. miks surfiklubi – nemad on huvitatuim osapool ning rannas ainsad, kes teavad spordiala nüansse ja on ainsad kes oskavad sisulist juttu ajada probleemsete isikutega ja hoiatuse eiramise korral suudavad mõjusamaid meetmeid välja mõelda.
lisaks muidugi ei tee paha ka alasid eraldavate poide vahele nöör tõmmata – võtab päris hästi hoo maha.

Kirjutas Orm Valtson

Orm Valtson — Sun, 06 Sep 2009 17:08:50 +0000

No jah, igivana probleem. Tegelikult on see pseudoprobleem. Enamus ajast on Pirita rand ja muud Eesti rannad päevitajatest priid. Kui on pilves, külm, tuuline, sajab vihma siis ei ole ühtegi päevitajat ja ujujat. 360 päeva peale tuleb ehk 60 päeva päevitajaid ja randa. Kõige rohkem segab ee ju ujujaid aga vesi on meil reeglina külm. Keski linnavalitsus selgelt reageerib üle ja võiks rahulikult kaebajale vastata, et meri on vaba ja kõik mahuvad ära ning sügavale pole vaja minna. Probleem on (surfirahvas reeglina ei lähe sinna tsooni) algajates kes ei suuda veel õieti kurssi hoida. Samas olen sama meelt Ralf Tammega. Oleme kõik välismaa randades näinud poiderivi mis eristab erinevad tsoonid. Sama oleks vaja ka piritale kui alagb nn rannahooaeg. Ilmselt on Tommil olemas statistika mitu rannapäeva sellel suvel oli. Uskuge mind nii nagu segab rannalpeesitavat tädikest surfar merel, nii segab teda ka jalgpalli või vollet mängiv seltskond rannal, teda segab ka nudist om nurgas ja üldse on kõik halvasti. Igal juhul mina soovin EPL-le kainet mõistust ja esitage oma ettepanekud just selles laadis, et ujumisala tuleb linnal piirata ujuvpoidega (nagu ujulas) siis on ohutum ujujatele ja surfarid ei sattu ka ujumisalasse. Senine üksikute poide kasutamine on ebaturvaline ujujatele kes ei taju piiri ja sattuvad tihti liiga kaugele. Lõpetuseks. Valimised on 18.oktoober ja eks siis tuleb valida need kes oskavad olulist eristada ebaolulisest ja ei lahenda probleeme ainult keeldude ja käskudega.

Kirjutas Ralf Tamm

Ralf Tamm — Sun, 06 Sep 2009 16:08:07 +0000

Konkreetselt Pirita rannast.
1. Alade piiri konkreetsem tähistamine. Praegu näiteks ei saa ka suplejad üldse aru, et osa rannaalast on surfiala ning kui palav ilm ja rahvast rohkem, valguvad surfitsooni.
Tähistus võiks olla poirida vm nähtavam piir.
2. Surfiala võiks võimaluse korral veidi suurendada kaldalt vette eemaldudes – st rannal las olla, nagu praegu, aga kui piir oleks diagonaalis rannast vaadates paremale suunas vette, oleks surfajatel vees lihtsam tsoonist kinni pidada. Vees ujuvaid inimesei on ikka reeglina vähem kui rannal nii et see kompromiss ei ole ehk nii mõeldamatu.
Tänades,
Ralf