Purisuusa ajalugu

1973 ilmusid Ain Vilde kaudu Nõukogude Eestisse esimesed purjelaua joonised. Paari aastaga käivitus tõsine purjelauaspordi harrastamine. Uus ala oli väga köitev ning tekkis vajadus sellega aastaringselt tegeleda. Mõte panna puri peale suusale tuli väidetavalt Eesti Energia purjespordientusiastilt Jüri Plisnikult.

Talisurfarid Harku järvel

Kalev Allikveer meenutab: „See juhtus 1975 talvel kui ma Harku järvel murdmaasuuskadest ja välivoodi alumiiniumtorudest valmistatud kelguga last purje abil sõidutasin. Kelku kallutades ühele suusale sai teravamal kursil sõita, teine suusk oli siis õhus. Jüri tuli ligi ja küsis, miks ma teist suuska kaasa tassin? Pakkus mulle ühte, laiemat hüppesuuska. Nikerdasin sellele vineerist platvormi peale, see on siiani alles. Edasi läksin töökohustuste tõttu jälle merd sõitma. Surfarite seltskonnaga tutvusin alles aastaid hiljem.“

Eesotsas Jüri Blisniku, Jaak Kaldjärve ja Tõnu Toomaraga konstrueeriti 1976 korralik hüppesuuskade ja tallalauaga sõiduvahend, milele oli kinnitatud purjelaua puri. Sündis talisurfi esimene võistlusklass – purisuusk. Jaak Kaldjärv meenutab: „Esimesel purjesuusal oli 2 suuska, kuid üsna kohe mindi üle monosuusale. See töötas paremini. Aja jooksul lisati suusa kantidele väiksed uisud vältimaks külglibisemist jääl. Põhiline katsetamine käis Harkul, kuid paraleelne tegevus toimus ka Pirtal jõel, Kalevi jahtklubis.“

Purisuusatamisele kui ekstreemspordile viitas Tõnu Toomara õnnetu kukkumine jääl. Suusa kandile kinnitatud uisk lõikas jalga sügava haava. Tagajärjed olid muidugi karmid. Kiivri, küünarnuki-, põlvekaitsmete ja muude turvavahendite kasutamine on ala elementaarne osa.

Jaak Kaldjärv, EST-153

1977 a. diplom

Umbes kümne liikmeline harrastajaskond arendas purisuusa üha täiuslikumaks. Üksteisega võeti mõõtu siseveekogudel, sest piirivalve tol ajal merele ei lubanud. Esimene tähtis võistlus peeti 1977 -Tallinna Soojuse- ja Elektrijaama karikavõistlus lumepurjetamises. Esimesel aastal võitis karika Jaak Kaldjärv. 1978 aasta auhind läks Jüri Plisnikule ja kaks järgmist hooaega seisis karikas Erki Mägari käes.

Kuna Eesti oli sel ajal suure Nõukogude Liidu osa, siis levis purisuusa info esmalt Venemaale. Moskava, Leningrad, Severotvinsk, Murmansk – sealt tuli ala arengule suurem mass taha. 1978 Katera i Jahtõ auhinna võistlustel Leningradis, Strelnas, oli osavõtjaid juba 100 ringis.

Erki Mägar meenutab: „Soomest käis Eesti purisuuska vaatamas Sami Tuurna, kes hakkas kahe suusaga kelku arendama. Külgtuules triibutamiseks oli see hea, kuid võistlustel vastu- ja allatuule kurssidel monosuusa vastu ei saanud. Muide talisurfi teine klass, purjetiib, oli väidetavalt Sami leiutis.“

Erki Mägar, EST-164

Karikas läheb Erkile

Talisurf arenes, moodustati rahvusvaheline organisatsioon WISSA (World Ice and Snow Sailing Association). Esimene Talisurfi MM toimus Soomes 1980. Eesti üks selle aja parimaid purjesuusatajaid oli Erki Mägar. Ta kirjutas korraldajatele osalemissoovist kirja, andis selle isiklikult parvlaev Georg Otsa kapteni kätte, kes kirja Helsingis postkasti pani. Tavalise postiga saates poleks kiri KGB-st kaugemale jõudnud. Nii tuligi Erkile individuaalne MM kutse. Kuid tolleaegses Nõukogude Liidus oli talisurf jääpurjetamise kõrval liiga uudne ala. Otsustajad ei andnud MM-le minekuks luba. Põhjuseks toodi formaalsus – koondise puudumine. Turisti viisaga ei tohtinud võistelda. Seega eestlaste jaoks jäid esimesed MM-id ära. Jääpurjetamises oli sel ajal NSVL koondis olemas ja Ain Vilde oli selleks ajaks ka juba maailmameister.

80-ndate lõpus olid piirid lahti minemas ja vahest harva saadi ka välja võistlema. Kalev Allikveer meenutab: „1988 või 1989 osalesime kolmekesi (mina, Erki ja Olav) Euroopa meistrivõistlustel Soomes.“ Erki Mägar lisab: „Varustus oli teiselpool piiri ikka kiiresti edasi arenenud.“

1990 toimus Eesti iseseisvumine ja 1991 peeti WISSA MM juba Eestis, Kablis. Kui enamus selle aja legende on talisurfi võistluskariääri lõpetanud, siis vanameister Kalev Allikveer on kõik need 25 aastat katkematult WISSA MM-del osalenud. Nüüd, 2016 MM-il, on Kalev korraldaja rollis, kuid plaanib ka võistelda. Wissa MM toimub Eestis juba viiendat korda, seekord Võrtsjärve jääl.

Avatseremoonia

Hetk peale starti

Võistlejad pöördemärgis

Võistlejad pöördemärgis

80-ndate parim talisurfar – Erki Mägar