Purjelaud pole ammu enam lihtsalt purjega surfilaud, spordiala sisaldab endas mitmeid erinevaid klasse, igaühel erinev varustus, võistlused, treeningukohad jne. Mõned klassid on arengu käigus kõrvale jäänud, kuid uusi leiutatakse pidevalt juurde. Näiteks Windglider on kadunud, Formula võidukäigul.
Ka lohelauasõit ja kitewing tekkisid kunagi purjelauasõidu edasiarendustena, pidev muutumine on loomulik.

Purjelauaklasse, milles Eestis aktiivne tegevus toimub, on tervelt 10.

 

IFCAWave – laua maht liitrites 60 kuni 100

Veel pisut aega tagasi oli asi selge – mida väiksem laud, seda kõvem mees. Väikese (lühikese ja kitsa) laua omamine andis tunnistust sellest, et seda omav surfar ei karda sellise ”pilpaga” merele minna. Veelgi enam – asja natuke proovinud teadsid, et sellise lauaga sõitmiseks on vaja tõeliselt tugevat tuult ja seeläbi ka tõsist julgust. Väikese lauaga surfimõnu saamiseks oli vaja lihvitud tehnikat, teadmisi tõeliselt headest surfikohtadest ja aastatepikkust kogemust. Wave lauad on püsinud väliselt üsna muutumatutena tänapäevani. Iseloomulik on kitsas ahter ja taga vaid üks jala-aas. Väike ruumiline maht, mida mõõdetakse liitrites, hea manööverdatavus ja tundlikkus vähimagi liigutuse suhtes annavad tunnistust sellest, et selle laua omanik armastab ennast lainetes proovile panna. Eestis on selliseid laudu kõige parem ekspluateerida Ristnas ja Väänas.

Rahvusvaheline Funboard Klassi Liidu koduleht
Eesti lainesõidu koduleht

 

RBRaceboard – laua maht liitrites 150-250

Samal ajal kohtas mere ääres ka äärmiselt sportlikke surfareid, kelle laua keskelt vaatas välja veel üks uim. Seda nimetatakse sverdiks. Nende lauad on siiani märkimisväärselt pikemad ja mitte nii erksad. Tegemist on siiski wave laudadest kiiremate race-tüüpi laudadega, mis on kasutusel merel kindlaksmääratud rajal võidusõidus. Sverti annab lähemal uurimisel vette ja välja lükata. See on hea vahend vastutuult sõitmiseks, kui rada seda peaks nõudma. Race laudade hulgast valiti olümpiamängudel võistlemiseks välja Neilpryde RS:X, millega Eestis harjutavad ainult tõsiste sportlike eesmärkidega surfarid. Erinevalt teistest rajasõidu laudadest, kasutatakse race-tüüpi laudu ka võidusõiduks tuulevaiksema ilmaga, kus laud ei tõuse vee kohale planeerima, ehk glisseerima.

Rahvusvaheline Raceboard Klassi Liidu koduleht

 

rsx

RS:X – purjelaua olümpiaklass

RS:X on purjelauaklass, mis alates 2005. aastast kuulub olümpiaklasside hulka. Purjelaua disainisid 2004. aastal prantslane Jean Bouldoires ja horvaat Robert Stroj ning selle purjepindala on naistel ja noortel 8,5 m2 ning meestel 9,5 m2. RS:X on purjelaud, mis on loodud olümpiaregattidel purjetamiseks ning võimaldab seilata küllaltki laias tuuleampluaas: 3 – 30 sõlme. See lubab olümpiapurjetajatel – nii naistel kui meestel – võistelda purjelauasõidu kõige kõrgemal sooritustasemel, laud hakkab glisseerima 8 – 10 sõlmese tuule juures. RS:X purje üldkuju ja ehitus põhineb RS4 võistluspurjel.

Rahvusvaheline RS:X Klassi Liidu koduleht

 

Techno-293-LogoTechno 293 – purjelaua noorte ettevalmistusklass

Techno 293 on noorte purjelauaklass, millel alla 15-aastased surfarid kasutavad 6.8 m2 pindalaga purje ja alla 17-aastased 7.8 m2 pindalaga purje. Purjelaua disainis 2005. aastal prantslane Fabien Vollenweider. Tegemist on ettevalmistusklassiga purjelaua olümpiaklassile Neil Pryde RS:X. Purjelauakomplekt koosneb svertpurjelauast Techno 293 ja niinimetatud Aloha taglasest.

Rahvusvaheline Techno293 Klassi Liidu koduleht

 

imagesFormula – laua maht 150-170 liitrit

Rajasõiduga seotud laudadest arenes välja Formula laud, mis saavutas suuremat kiirust, kui raceboard. Tootjate vahel arenes tõeline konkurents, kus värvati parimaid sõitjaid tiimidesse ja kaasati ladu testima. Formula lauad on muutunud järjest laiemaks ja lühemaks. Kogu varustuse kättesõitmine eeldab head tunnetust ja kogu komplekti sobivust. Viimaste aastate laudadega saab suure kiirusega sõita allatuult ja vastutuult isegi päris suurtes lainetes ilma, et kiirus kaoks. Formula lauda omav surfar on ilmsete võistlemiskalduvustega ja soovib saada maksimaalselt palju glisserimispäevi, sest selliste alustega saab sõita väga erineva tugevusega tuulega. Väliselt meenutab Formula laud õppelauda, kuid on oluliselt kergem, kiirem ja tehnilisem.

Rahvusvaheline Formula Klassi Liidu kodulehekülg

 

IFCA

Vabastiil – laua maht liitrites 90-125

Lainetes surfajad vajasid järjest enam trikitamisevõimalusi ka siledama vee peal. Tasapisi arenes wave laudadest välja suurem ja laiem freestyle laud. Aasta-aastalt muutus ta erinevamaks, kuigi mitmetel lauatootjatel on siiani olemas hübriidmudel. Freestyle ehk vabastiili laua omanikud saavad oma aluse glisseerima ka ilma laineta ja suhteliselt vaikse tuulega. Kompromissina kannatab lõppkiirus, mis ei olegi neile surfajatele kõige olulisem. Sarnaselt wave lauaga on taga vaid üks jala-aas. Samas on sellistel laudadel suure ujuvuse juures hea tundlikkus, sest vabastiilerid armastavad otsida ebatraditsioonilisi hüppeid ja liikumisviise. Ahter on endiselt kitsas, sest mõne triki juures tuleb tagumine ots ees liikuda.

Rahvusvaheline Funboard Klassi Liidu koduleht
Eesti vabastiili koduleht

 

IFCASlaalom – laua maht liitrites 85-135

Väga paljudele surfaritele hakkas ainult lainest allasõitmise kiirus väheseks jääma. Selgus, et suhteliselt siledama vee peal on võimalik külgtuules veel hullemini kihutada. Loomulikult tahetakse sealjuures teada, et kes on ikkagi kõige kiirem. Vette paigutatud külg- või allatuules raja sõitmiseks on arendatud välja slaalomilaud, millele esitati algselt vaid üks nõue – kiirus. Slaalomilaual on taga kaks jala-aasa, ta on mõõtmetelt sageli suurem, kui wave-laud. Kuna ühel sirgel kihutamisest jäi väheks, tuli teha ka kiire pööre ja uuesti hoog sisse saada. Neile nõudmistele vastamiseks on slaalomilauad muutunud laiemaks ja suuremaks, ning nendega on hea sooritada allatuule pöördeid. Järjest lühemaks on muutunud ka slaalomilaudade mastist ettepoole jääv osa. Keskmisele sõitjale on spetsiaalne slaalomilaud sageli liiga tehniline. Kui surfaril on siiski selline alus, siis on selgelt tegemist speedohoolikuga.

Rahvusvaheline Funboard Klassi Liidu koduleht
Eesti slalomistide koduleht

 

Logo_ISWC_750Kiirussõit – laud kuni 85 liitrit

Tõsine speedihoolik sõidab lauaga mis on veidi suurem  kui veesuusk. Maksimaalse kiiruse saavutamiseks peab vee- ja ka õhutakistus olema väike ja edasiviiva jõu vastukaal ehk purjelaudur raske. Siin on teinekord abiks raskusvest. Olulised komponendid on tulev tugev tuul ja väike laine. Seega on sobivad tingimused laidude või luidete vahel, enamasti põlvekõrguses vees. Laua ujuvus koha peal seistes pole oluline.

Rahvusvaheline Kiirussõidu Klassi Liidu koduleht
Eesti Kiirussõidu koduleht
gps-speedsurfing.com

 

Freeride – laua maht 85-190 liitrit

Õppelaualt väiksema aluse peale kolides on väga mõistlik soetada just freeride laud. See on universaalne alus, millega saab teha hüppeid ja lihtsamaid trikke, kihutada sõbraga võidu. Freeride lauaga sõites saab leida oma eelistuse ja sõiduviisi. Koos teiste arengusuundadega on ka need lauad muutunud laiemaks. Mahult ja kujult on nad sarnased slaalomilaudadega. Ehituslikest nüanssidest tulenevate omaduste tõttu on freeride laud ikkagi tavasõitjale sobivam.

 

Purjelaua purjega talisurfi klassid:

Purjesuusk/uisukelk (ing. SLED)
Purisuusa ajalugu on kokku võetud SIIN.

Purjesuusk on kahest või kolmest suusast koosnev kelk, millele kinnitub täiesti tavaline purjelaua puri. Klassireeglitega on kursisõidus lubatud kasutada kuni 10m2 suurust purje. Kelkude mõõdud või kujud ei ole reguleeritud. Suusakelkudele sobivad pikemad vana malli sirged slaalomi-, hüppe- või kiirlaskumise suusad. Äärmised suusad toetuvad kantidele ning suusa kalle on reguleeritav. Kursi- ja kiirussõidu distsipliinis kasutatakse viimasel ajal kõrgemaid ja laiemaid kelke, mida nimetatakse ‘formula’ kelkudeks. Sellel on eriti hea stabiilsus ja läbivus pehmes lumes. Kursisõidu uisukelgud on üldjuhul kolme uisuga.

Uisukelk (ing. HI-BOARD)

Lühiraja slaalomi (STS) distsipliin nõuab uisukelgult suhteliselt väikest pöörderaadiust. Seda võimaldavad nelja uisuga kelgud. Uisud pööravad kelku rula põhimõttel. ‘Hi-board’ kelk on viimasel ajal ehk kõige populaarsem. Väljanägemiselt on see pika rula (longboard) sarnane, ning nende tootmine ja arendamine käib täie hooga. Moodsa ‘Hi-board’ kelguga on lõbus pöördeid harjutada, kuid selleks on vaja ka väga head, ideaalis lumekatteta jääd. Slaalomis kasutatakse kuni 8m2 suurust purje.

wissa.org – rahvusvaheline jää- ja lumesurfi liit
winterwindsurf.com – rahvusvaheline talisurfi leht

 

SUP ehk aerulaud

………..

 

Teksti koostas: Aivar Kajakas EST 69 ja Tõnis Kask