Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Eesti Purjelaualiit (edaspidi nimetatud Liit) on purjelauaspordiga tegelevaid inimesi ühendav mittetulundusühing.
1.2. Liidu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Oma tegevuses juhindub Liit Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4. Liidul on oma nimega pitsat ja arvelduskontod pankades.

2. LIIDU EESMÄRK

2.1. Liidu eesmärkideks on:
2.1.1. Purjelauaspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel;
2.1.2. Liikmete ühishuvide kaitsmine, vastavate spordialaste sidemete arendamine teiste riiklike organisatsioonidega ja Liidu esindamine nii kodu- kui välismaal;
2.1.3. Liidu võistluskalendri koostamine ning Eesti tiitlivõistlustel ja riikidevahelistel võistlustel korraldamine;
2.1.4. Spordiala edetabeli koostamine;
2.1.5. Kohtunike kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise organiseerimine ja nende atesteerimine;
2.1.6. Purjelauaspordiga seotud ürituste korraldamine koolituse, reklaami ja muudel põhikirjajärgsetel eesmärkidel;
2.1.7. Koolituse abimaterjali publitseerimine
2.1.8. Purjenumbrite registri pidamine;
2.1.9. Spordijärkude väljastamine.

3. LIIDU LIIKMED

3.1. Liidu liikmeteks võivad olla kõik purjelauaspordiga tegelevad füüsilised- ja juriidilised isikud, kes on nõus kandma Liidu põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liidu liikmeks astumise avaldus peab olema vormistatud kirjalikult. Liidu juhatus vaatab avalduse läbi 30 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest. Uute liikmete vastuvõtmise otsustab juhatus lihthäälteenamusega.
3.2. Avalduse esindaja arvatakse Liidu liikmeks peale juhatuse vastavasisulise otsuse tegemist ja liitumis- ja aastamaksu tasumist. Liikmeks astumise ja liitumis- ning aastamaksu tasumise täiendavad tingimused ja korra määrab juhatus.
3.3. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral teatab juhatus avalduse esitajale 7 päeva jooksul kirjalikult keeldumise põhjuse.
3.4. Liikme staatusest lahkumisel või väljaarvamisel liitumis- ja aastamaks liikmetele ei tagastata.
3.5. Liit võib valida auliikmeks Liidu tegemise arendamisele materiaalselt kaasaaitavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Auliikme staatuse andmise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Auliikmele ei laiene põhikirja punktis 3.6 sätestatud õigused, välja arvatud punkt 3.6.3.ning punktis 3.8. sätestatud kohustused.
3.6. Liidu liikmel on õigus:
3.6.1. osaleda Liidu tegevuses, selle eesmärkide ja ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks.
3.6.2. valida ja olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;
3.6.3. võtta osa kõikidest Liidu poolt organiseeritud üritustest;
3.6.4. kasutada Liidu vara vastavalt kehtivatele sisekorraeeskirjadele;
3.6.5. Liidust välja astuda.
3.7. Liidu liikme väljaastumine toimub juhatusele esitatava liikme kirjaliku avalduse alusel.
3.8. Liidu liige on kohustatud:
3.8.1. tunnistama ja austama Liidu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning korraldusi;
3.8.2. tasuma õigeaegselt Liidu liikmeks vastuvõtmisel liitumismaksu ja Liidu aastamaksu vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;
3.8.3. osalema valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
3.8.4. aitama oma tegevusega kaasa Liidu arengule;
3.8.5. hoidma ja kasutama heaperemehelikult ja otstarbekalt Liidule kuuluvat vara;
3.8.6. mitte levitama Liidu kohta talle teatavaks saanud informatsiooni, mis on juhatuse või üldkoosoleku poolt tunnistatud konfidentsiaalseks;
3.8.7. Liidust väljaastumisel või väljaarvamisel tagastama 10 päeva jooksul temale kasutada antud Liidu vara;
3.8.8. hüvitama Liidule oma süülise tegevuse tagajärjel põhjustatud kahju vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3.9. Liidu juhatusel on õigus Liidust välja arvata Liidu liige, kes korduvalt rikub Liidu põhikirjas fikseeritud kohustusi, kes on oma süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju Liidule või selle liikmetele või kelle tegevus ei sobi kokku Liidu eesmärkidega.
3.10. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemist ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.11. Kui liige on Liidust välja arvatud juhatuse otsuse alusel, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

4. ÜLDKOOSOLEK

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad.
4.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Liidu juhatus Liidu liikmetele kirjalikult ette vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku toimumise täpne aeg, koht ja päevakord.
4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Liikme esindajaks üldkoosolekul võib olla ainult teine Liidu liige.
4.4. Juhul kui üldkoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue koosoleku aja kolme nädala jooksul sama päevakorraga. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks sõltumata kohaletulnud liikmete arvust.
4.5. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, või vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Liidu kõik liikmed.
4.6. Üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvad järgmised Liidu tegevust puudutavad otsused.
4.6.1. põhikirja vastuvõtmine, selle muutmine ja täiendamine;
4.6.2. juhatuse poolt esitatava möödunud aasta tegevuse- ja finantsaruande ning revidendi poolt teostatud kontrolli tulemuste kinnitamine;
4.6.3. juhatuse liikmete ja revidendi valimine üle aasta;
4.6.4. Liidu põhieesmärkide muutmine;
4.6.5. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine
4.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
4.8. Punktides 4.6.1, 4.6.4 ja 4.6.5 toodud otsused on vastu võetud, kui nende poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
4.9. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.10. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.
4.11. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
4.12. Liidu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Liidu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Liidu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.

5. JUHATUS

5.1. Liitu juhib juhatus, mis koosneb viiest kuni üheteistkümnest liikmest.
5.2. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek kaheks aastaks. Valituks osutuvad kandidaadid, kes koguvad üldkoosolekul esindatud liikmete või nende esindajate poolt enim hääli.
5.3. Juhatus valib enda hulgast juhatuse esimehe lihthäälteenamusega. Liidu presidendiks võib valida Liidust väljaspool seisva hääleõiguseta isiku.
5.4. Juhatus otsustab kõik Liidu tegevusse puudutavad küsimused, väja arvatud küsimused, mis põhikirja järgi kuuluvad üldkoosoleku ainupädevusse. Juhatuse võimkonda kuuluvad:
5.4.1. liikmete vastuvõtmise otsustamine;
5.4.2. Liidu tegevuskavade kinnitamine;
5.4.3. Liidu omanduses oleva vara andmine laenude võtmiseks ja laenude piirsuuruse kindlaksmääramine;
5.4.4. Liidu ja muude organite, v.a. üldkoosoleku pädevuses olevate organite, nimeline kinnitamine;
5.4.5. töötajate arvulise koosseisu määramine ja töölevõtmine;
5.4.6. välissuhete koordineerimine;
5.4.7. sümboolika kinnitamine;
5.4.8. Liidu võistluskalendri, Eesti tiitlivõistluste, nende eelarvete, korraldajate ning võistlusjuhendite kinnitamine ja muude Liidu juhtimisega seotud reglementide väljatöötamine ja kinnitamine;
5.4.9. purjenumbrite registri pidamine;
5.4.10. igapäevase majandustegevuse juhtimine;
5.4.11. liitumis- ja aastamaksude määramine;
5.4.12. aasta eelarve kinnitamine.
5.5. Juhatus peab Liitu juhtima vajaliku hoolsusega ja informeerima Liidu liikmeid raamatupidamise aastaaruande esitamisel Liidu majanduslikust olukorrast põhjalikult.
5.6. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes.
5.7. Juhatus teeb otsuseid koosolekul. Juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
5.8. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Häälte pooleks jagunemisel otsustab juhatuse esimees või tema volitusel koosolekut juhatava liikme hääl.
5.9. Liidu finants-majanduslikku tegevust kontrollib üks kord aastas üldkoosoleku poolt valitud revident, kes esitab revisjoniaruande üldkoosolekule. Revident ei tohi olla samal ajal juhatuse liige.

6. LIIDU VARA

6.1. Liidu varad moodustuvad:
6.1.1. liitumis- ja aastamaksudest;
6.1.2. annetustest ja eraldistest;
6.1.3. Liidu poolt teostatavate põhikirja järgsete ürituste, tasuliste teenuste jms eest laekunud summadest;
6.1.4. muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjajärgse tegevuse arendamiseks.
6.2. Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus seadusega.
6.3. Liidu liikmel ei ole õigust Liidu varale, Liidul ei ole õigust Liidu liikme varale.
6.4. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust Liidu varaliste kohustuste eest.
6.5. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
6.6. Liidu lõpetamise korral jaotatakse vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.

7. ARUANDED

7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ja esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
7.2. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast.

8. Lõppsätted

8.1. Liidu likvideerimine, ühendamine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

Liidu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga Tallinnas 17 september 2001.
Põhikiri on muudetud Liidu üldkoosoleku otsusega 24. nov. 2001. Tallinnas.
Põhikiri on muudetud Liidu üldkoosoleku otsusega 5. mai 2011. Tallinnas.