Sõnaga SURF, otseses tõlkes “murdlainetus, lainemurd” ( ingl. k.) tähistatakse maailmas 
lainelauaga murdlainetes sõitmist. Purjelauasõit täpsemalt kannab nime “windsurf”, aga eestlased mõtlevad sõna “surf” all igasugust lauaga vee peal sõitmist, sealhulgas ka purjelauasõitu. Kas eesti keeles on õigem rääkida purilaua- või purjelauasõidust, jäägu keeleteadlaste otsustada, selge on aga  et surf levib Eestis tohutu tempoga mitte ainult uue mõistena vaid ka harrastuse ja elustiilina. Mis see surf siis tegelikult on?

Puhtteoreetiliselt võttes on see inimjõuline aero- ja hüdrodünaamika saastevaba rakendus vee peal kiirema edasiliikumise saavutamiseks. Kõrvaltvaatajale on surf mõistmatu, aga ahvatlev sport, surfaritele endile aga loomulik elustiil, pidev enese proovilepanek, ääretu nauding ja lõputu võitlus – vahel ka elu ja surma peale.

Tõeline surf ei ole võitlus loodusjõudude, vaid  iseendaga, et taevaste tujudega ühte sulada ja nendega harmoonia leida.

Eelkõige on surf aga kogu perele sportlik harrastus sõltumata soost ja vanusest. Looduslähedus ja vahelduvus säilitavad huvi ja õppimist jätkub olenemata tasemest kogu eluks. Eestis on harrastajate seni teadaolevad vanusepiirid 6 – 90 aastat.

Surfi ajalugu ulatub aastatuhandete taha ja seostub eelkõige lainelauasõiduga Hawaii saarestikus. Hawaii ajalool pikemalt peatumata võib vaid rõhutada surfi suurt osatähtsust sealses elukorralduses. See oli nii oluline ja rituaalne tegevus, et selle abil lahendati tülisid ning valiti isegi pealikke ja elukaaslasi.

Tänapäevane surfamine on, nagu muudki tehnilised spordialad, suhteliselt noor ala. Kuigi laevadega purje jõul sõitmine on maailmas väga pikka aega tuntud olnud, tekkis idee kinnitada puri lainelaua sarnasele alusele alles 20. sajandi keskel. Purjelaua leiutajaid on olnud tõenäoliselt üksteisest sõltumata mitmeid aga kindlalt on teada, et ameeriklane Jim Drake konstrueeris ja sõitis esimese purjelauaga 1967. aastal. Sealtmaalt saigi alguse pöördumatu purjelauapalavik. Drake leiutisest alates on purjelaudade tehnoloogia läbi teinud tohutu arengu ning kunagisest kohmakast ja raskest konstruktsioonist on tänaseks saanud kiire, kerge ja elegantne veesõiduk, mille juhtimine on lihtne ja ei nõua erilist füüsilist jõudu.