Tähtsaimaks purjelaua juures tuleb pidada ujuvust e. veeväljasurvet, mida mõõdetakse liitrites.
Kasutatavad purjelauamahud kõiguvad vastavalt sõiduspetsiifikale 65 ja 260 liitri vahel.
Sõidustiil | Sõidu iseloom | Liitrid | Kellele |
WAVE | Lainetel sõitmine, hüpped, radikaalsed manöövrid õhus ja vees. | 65 – 100 L | Oskaja |
FREERIDE | Kihutamine, väiksed hüpped, lihtsamad manöövrid. | 85 – 190 L | Harrastaja, edasijõudnud |
FREESTYLE | Trikid, kombinatsioonid purje ja lauaga nii õhus kui vees. | 90 – 120 L | Edasijõudnud, oskaja |
RACE | Orienteeritud kiirusele. Eesmärk võistlemine, kes läbib võistlusraja kiiremini. Suuremad purjed ja suuremad kiirused. | 100 – 170 L | Harrastaja, edasijõudnud, oskaja |
FREEMOVE | Vabaajasurf, nt. matkad saarte vahel. Lõbusõit iga ilmaga. | 150 – 260 L | Algaja, harrastaja |
Purjelaua soetamisel arvestada kindlasti oma kehakaalu. Kehakaal + 20 annab litraazhi, millega purjelaud on antud inimese jaoks kandev laud st. see laud ei vaju vee alla ka siis, kui pole tugevat sõidutuult. Algajal võiks purjelaud olla sverdiga ja mahtuvus üle 150 liitri, sest suurem laua ujuvus ja svert annavad lisa stabiilsusele. Purjelaua maht, pikkus ja laius on tavaliselt märgitud laua korpusele.
Erinevate purjelaudade kohta saad lugeda ka siit
PURI
Algaja purjesuurus võiks jääda 5,0 – 6,5 m2 vahele. Samuti on määravaks sõitja kehakaal ja füüsilised võimed. Üle 7,0 m2 purjega alustades kulutab algaja liiga palju energiat purje veest väljatõmbamiseks.
Paremaks õppimise õnnestumiseks oleks nõrk tuul ja sile, laineteta veepind. Purje suurus ja lauamaht on omavahel seotud. Algajale soovitaks pigem väiksemat (5,0 – 6,0 m2) purje ja suuremat (150 – 250 L)lauda.
Purje- ja lauavaheline kokkusobivus:
Laua maht ( L )
Sobivad purjed ( m2 )
70 – 85 liitrit | 3,5 – 6,0 m2 |
90 – 110 liitrit | 5,0 – 7,5 m2 |
115 – 150 liitrit | 6,5 – 9,5 m2 |
+ 140 liitrit | 7,5 – 12,5 m2 |
MAST
Masti pikkus sõltub purje suurusest. Tavaliselt on mastid kahest osast kokkupandavad (transportimise mugavus). Purje peal on märgitud, millise pikkuse ja jäikusega mast peab olema. Täpse pikkusmõõdu saamiseks kasutatakse masti alaosas nn. mastipikendust. Põhilised mastimõõdud on antud sentimeetrites ja tähistatud mastil näiteks 460 cm. Masti kergus ja hind sõltub süsinikkiudude ja klaaskiudude vahelisest proportsioonist (rohkem süsinikku seda kergem ja kallim on mast). Näiteks tähis C50 näitab, et mast sisaldab 50% süsinikku (C). Vastavalt masti pikkusele muutub ka masti paindejäikus (pikemad mastid on jäigemad). See on samuti märgitud nii purjel kui mastil näiteks 460cm/CC25 ja 490cm/CC28 (CC – Constant Curve).
POOM
Poom on purjelaua “rooliks”. Poomist kinni hoides saab liigutada purje, mis paneb laua soovitud suunas liikuma. Poomi pikkus sõltub purje suurusest. Poomi soovitatav pikkus on märgitud purje alaosas sentimeetrites (N: Boom 183cm). Kaasaegsed poomid on varieeritava pikkusega ja esiosas mugava kiirkinnitus klambriga. Poomitorumaterjalina kasutatakse alumiiniumit ja ka süsinikku. Poom on parema haarde saamiseks kaetud õhukese kummiga.
ÜLIKOND ehk KALIPSO
Kalipso valikul tuleb arvestada tingimusi, kus seda kasutama hakatakse. Arvestada tuleb nii õhu- kui veetemperatuuri ning tuuletugevust.
Kalipsosid eristatakse nende omaduste järgi:
- Materjal (neopreen-kummi) paksus (1mm kuni 7mm)
- Õmbluste kvaliteet (õmmeldud – märg, liimitud – kuiv)
- Kangaga kaetud neopreen (külmem, märguvam ja raskem)
- Lukk (“kuiv” ja “märg”), lukuta
1. Lühike varrukas ja säär
Paksus: 1 / 2 / 2,5mm
Õmblus: märg
Leiab kasutust vaid kõige soojemas “komfort” -tingimustes.
KASUTUSKESKKOND: Õhk ~20 kuni 30 C; Vesi ~18 kuni 25 C; Tuul ~3 kuni 15m/s2. Äravõetava varrukaga – CONVERTIBLE e. SHORT ARM
Lühike ja pikk varrukas (liidetav), pikk säär
Paksus 2 / 3 / 4mm
Õmblus: märg või kuivEnim kasutust leidev kalipso, tänu oma mugavusele. Universaalseks teevad kinnitatavad pikad varrukad. Põhiline kalipso tüüp, mida kasutatakse meie kliimas suveperioodil (mai kuni august).
KASUTUSKESKKOND: Õhk ~16 kuni 25 C; Vesi ~16 kuni 25 C; Tuul ~3 kuni 15m/s3. Täispikk – STEAMER
Pikk varrukas ja säär
Õmblus: märg või kuivVäga sarnane poolkuiva kalipsoga, kuid õmblused ei pruugi olla kuivad. Leiab meie kliimas palju kasutust. Viimasel ajal ka ilma lukuta “Zipperless” versioon, mis tõmmatakse selga läbi kaelaaugu (ebamugav seljast äravõtmisel)
KASUTUSKESKKOND: Õhk ~12 kuni 19 C; Vesi ~12 kuni 17 C; Tuul ~3 kuni 15m/s4. Poolkuiv – SEMIDRY
Pikk varrukas ja säär
Paksus 3 / 4 / 5 / 6mm
Õmblus: kuivPoolkuiva kalipso õmblused on kuivad. Kaela, käe- ja sääreotsad väga liibuvad. On olemas lukuga ja ilma lukuta “Zipperless” versioone. Kasutatakse jahedamates tingimustes. Eestis hooaja pikendamiseks (kevad, sügis)
KASUTUSKESKKOND: Õhk ~9 kuni 15 C; Vesi ~7 kuni 15 C; Tuul ~3 kuni 15m/s5. Täiskuiv – DRY
Pikk varrukas ja säär, kuiv lukk
Paksus 3 / 4 / 5 / 6 / 7mm
Õmblus: kuivKasutatakse madala õhutemperatuuri ja tugeva tuulega. Kuivas kalipsos on võimalik sõita läbi talve kuna ta on täiesti vettpidavate õmblustega, kuiva lukuga ning käe- ja sääreotsad väga liibuvad.
KASUTUSKESKKOND: Õhk ~3 kuni 15 C; Vesi ~3 kuni 15 C; Tuul ~3 kuni 15m/sSUSSID
Neopreenist saapad kõvema kummitallaga, jalgade kaitsmiseks löökide ja külma eest. Samuti kaitsevad jalgu kivises rannas liikudes. Kasutatakse libedal purjelaual parema haakumise saavutamiseks. Eri paksustega (3 kuni 6mm), vastavalt veetemperatuurile.
KINDAD
Neopreenist sõrmik või labak, käte kaitsmiseks külma eest (talvine). Lycrast õhukese nahk peopesaga kinnas hoiab peopesa nahka hõõrdumise ja vesivillide eest (suvine).
KAPUUTS
Neopreenist pähe tõmmatav kapuuts või müts kaitsmiseks pead ja kaela külma eest. Kasutatakse temp. +3 kuni +15 C
VARUSTUSE HANKIMISE VÕIMALUSED
Uued ja ka kasutatud kamad on saadaval surfipoodides.
- Kasutatud varustust saab osta iga-aastaselt surfilaadalt, mida peetakse kevadeti Pirital ning otsida saitidelt, kus surfarid varustust pakuvad. Näiteks siit
Koostas Karmo Kalk