Purjelaualiit pöördus kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimisel osalevate erakondade poole, et saada teada kandidaatide seisukohti purjelauaspordi harrastamist reguleerivates ja mõjutavates küsimustes.

Loe valimiste kohta rohkem VVK kodulehelt

Loe valimiste kohta rohkem VVK kodulehelt

Kuigi mõned vallavalitsused (näiteks Viimsi, Harku, Tahkuranna) on mõistnud randade heaperemeheliku haldamise ja purjelauduritele-lohetajatele kasutatavaks muutmise tähtsust, leidub ikka kohti,  kus tõkkepuu või betoonikamakas tõkestab isegi päästeteenistuse juurdepääsu heakorrastamata ja risustatud randa, surfajatest rääkimata.

EPL palus poliitikutel kirjeldada, kuidas kavatsevad tulevased volikogude liikmed lahendada veespordialade harrastamisega seotud kitsaskohti Eestimaa randades, näiteks juurdepääsu-, heakorra- ja turvaprobleemid. Samuti tunnevad surfajad huvi, milliseid meetmeid näevad tulevased omavalitsusjuhid ette noorte purjelauaspordi- ja hobitegevuse toetuseks purjetamiskoolides ning rahvaspordiürituste korraldamisel.

Küsimused saadeti Eesti suurematele erakondadele ning nende noorteorganisatsioonidele. Hoiame EPL liikmeid kodulehe kaudu kursis, kes ja mida vastas.

Kogu pöördumise tekst:

Eesti Purjelaualiidu küsimused kohalike volikogude liikmekandidaatidele ja Europarlamendi saadikukandidaatidele

Eesti on traditsioonidega mereriik. Meresõidu ja mereharidusega kõige otsesemalt seotud tegevusi on hobipurjetamine, sealhulgas purjelauasport, millega on Eestis tegeldud ligi 40 aastat. See tervislik, keskkonnasõbralik ning elamustpakkuv spordiala seob Eestis juba kümneid tuhandeid harrastajaid, kelle hulgast on sirgunud ka arvestatavaid tippsportlasi. Eesti purjelaudurid osalevad pidevalt maailma tiitlivõistlustel, kahel korral on välja võideldud olümpiapääse. 2008. aasta tõi eesti purjelauduritele lisaks osavõtule Pekingi olümpiaregatist ka juunioride maailmameistritiitli vabastiilis, juunioride maailmameistrivõistluste 10. koha Techno293 klassis ja naiste 3. koha Formula klassi Euroopa meistrivõistlustel.

Eestis on purjelauaspordi harrastamiseks ja arendamiseks väga soodsad tingimused, meie hea juurdepääsuga tuuliseid randu oskavad hinnata purjelaudurid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust ja teistestki riikidest. Kvaliteetseid rahvusvahelisi võistlusi on meie vetel Eesti Purjelaualiidu egiidi all korraldatud aastakümneid, ka 2008 toimus Tallinna lahel Formula maailmameistrivõistluste etapp. Lähiaastateks planeeritud surfiüritused ning võistlused on maailma purjespordiringkondades ja erialaajakirjanduses pälvinud positiivse tähelepanu ja tekitanud kõrged ootused, mis toovad Eestisse hulgaliselt välissportlasi.

Sama oluliseks kui sportlikke tippsaavutusi, peab Eesti Purjelaualiit ka hobisurfajate ja harrastussportlaste suurt hulka. Spordiala populaarsuse plahvatuslikule kasvule ning seega ka tippspordi taimelava laienemisele on andnud tugeva tõuke uued tehnoloogiad, eriti lohelauasõit ning erinevad purjelauasõidust välja kasvanud esitusspordialad, nagu vabastiil ja lainesõit. Keskkonnasõbralik ja tervislik harrastus õpetab meresõidutarkusi ning austust looduse vastu, maandab stressi ja pakub ohtralt positiivseid elamusi. Purjelauasporti saab harrastada kõikjal, kus on olemas veekogu ja tuul ning ala elujõulisust kinnitab järjest kasvav harrastajate arv.

Purjelaudurid on keskkonnateadlik ning loodussäästlik seltskond. Osaleme igal aastal randade koristamisel, meie tegevus ei reosta loodust ega häiri kohalike inimeste elu. Oleme tänutunde ja rõõmuga näinud, kuidas mõned omavalitsused aitavad lahendada purjelauduritele olulisi küsimusi näiteks Vääna ja Viimsi randades. Samas on surfirahvas sageli põrkunud mitmesugustele takistustele, esineb omavalitsusi, kus eraomanikel lubatakse sulgeda pääs randa või kehtestatakse muid piiranguid selle levinud spordialaga tegelemiseks.

Seepärast pöördubki Eesti Purjelaualiit teie erakonna poole järgnevate küsimustega:

  • Milliseid samme olete planeerinud purjelauasõidu kui populaarse rahvaspordiala ja levinud vaba aja veetmise viisi toetuseks KOV volikogude ja Euroopa Parlamendi tasemel?

Konkreetsemalt.

  • Kuidas kavatsete arendada merelepääsu ja randade kasutamisega seotud infrastruktuuri surfajate seas populaarsetes piirkondades? Märksõnad: väikesadamad, mereäärsed parklad, tualetid, toitlustus- ja teenindusasutused, päästeteenistus ja turvalisus?
  • Kuidas kavatsete lahendada juurdepääsu- ja parkimisküsimuse hinnatumates surfirandades? Eelkõige Pirita, Pärnu, Vääna-Jõesuu, Viimsi-Rohuneeme, Laulasmaa, Lohusalu, Nõva aga ka teised tuultele avatud mere- ja järverannad?
  • Kuidas kavatsete korraldada noortespordi toetamist purjetamiskoolide ja –klubide juures? Kas peate õigustatuks pearaha ja tegevustoetuste eraldamist purjelauakoolide ja –klubide õpilaste treeninguteks ja võistlusteks?
  • Kas peate vajalikuks purjelauasportlaste rahvusvaheliste suurvõistluste ja kohalike rahvaspordiürituste toetamist KOV tasemel organisatsioonilistes küsimustes, aga ka finantsiliselt? Näiteks parkimiskorralduses, liikluse (s.h. mereliikluse) vajalikul ümberkorraldamisel ja muu infrastruktuuri kasutusseandmisel?
  • Kuidas saaksite kaasa aidata, et Eestis korraldatavatele rahvusvahelistele surfiüritustele saabuks rohkem kõrgetasemelisi osalejaid välisriikidest, et Eesti potentsiaal purjelauaspordiks eriti sobiva võistlus- ja treeningpaigana saaks maksimaalselt ära kasutatud ning toetaks Eesti eksporti, tuues siia teiste riikide sportlasi, harrastajaid ja kaasaelajaid, seega ka nende teenindamisega seotud tulusid?

EPL loodab, et leiate aega purjelaudureid huvitavatele küsimustele mõelda. Teie vastused aitavad tuhandetel purjelauaspordi harrastajatel eelseisvatel valimistel oma otsuseid langetada.

Aivar Kajakas
Peasekretär