Läinudsuvisest surfilaagrist alates on EPL juhatuse liikmed tõepoolest oluliselt sagedamini koos käinud, kui veebis avaldatud protokollidest järeldada võib. Tegemist pole siiski olnud salatoimikute koostamisega, vaid rühmatööga, mille käigus tulevase strateegilise juhtimise magistri, pühendunud purjelauduri Kristjan Rotenbergi juhtimisel on läbi arutatud kõikvõimalike huvipoolte ootused ja võimalused Purjelaualiidu tegevuse suhtes, otsitud koostöövõimalusi sarnaste eesmärkidega organisatsioonidega, mõeldud uute võistlusformaatide ja ürituste peale ning uuritud mitmesuguseid finantseerimisallikaid. Pärast 21 aruteluringi hakkab kokku saama MTÜ Eesti Purjelaualiit järgmise 3 aasta arengukava, mis esitatakse kinnitamiseks 04.04.09 toimuvale MTÜ üldkoosolekule.

Arengukava strateegilise planeerimise juurde käivad kõikvõimalikud väärtusahelate kaardid, swotid-towsid, strateegiamudelid, visioonid, missioonid ja muu selline, mille juhatus soovijatele hea meelega tutvumiseks saadab.

Siinkohal lühikokkuvõte.

Eesti Purjelaualiidu kui organisatsiooni strateegilised arendusvaldkonnad 2009-2012 on:

  1. Harrastustegevuse – surfi kui elustiili arendamine
  2. Purjelauaspordi kui tippspordi arendamine
  3. Eelnevates punktides nimetatud tegevustele piisava rahastamise tagamine

2009 kavatseb EPL juhatus pöörata peamise poweri järgmistele tegevussuundadele:

  1. Korraldame purjelauategevust aluseklasside kaupa, igal klassil konkreetne juht
  2. Käivitame talendiprogrammi tippsportlaste ette valmistamiseks
  3. Pakume sobivaid ja jõukohaseid võistlusi-üritusi igale tasemele
  4. Toetame purjelauaklubide,  -tiimide ja -koolide tegevust
  5. Korraldame infotööd – purjelauaspordiga seotud teabe kogumine ja edastamine

Tegevuste valikust ja põhjustest täpsemalt.

1. Purjelauasport hõlmab erinevaid klasse, millel on erinev varustus, teistsugused võistlused, erinevad treeningukohad jne. Kuigi paljud purjelaudurid tegelevad mitmes klassis paralleelselt, nõuab iga klass siiski erinevat lähenemist. Täpselt nii tulebki teha ning alates 2009 aastast määrab Purjelaualiit igale klassile vastutava isiku, kelle ülesandeks jääb konkreetse klassi harrastajate tegevuse koordineerimine: kodu- ja välismaised võistlused, ühis- ja personaaltreeningud, workshopid, info süstematiseerimine ja harrastajatele kättesaadavaks tegemine. Täna tähelepanu alla võetavad klassid on: olümpiaklass RS:X,  ettevalmistusklass  Techno 293, Formula, Raceboard, Slaalom, Lainesõit, Vabastiil, Kiirussõit (speed), Jääsurf . Klasside tegevust juhtima määratud kodanikke ja plaane klasside tegevuse korraldamiseks tutvustatakse Purjelaualiidu üldkoosolekul 04.04.2009. Pikemas perspektiivis vajab läbimõtlemist, määratlemist ja otsust ka lohelauasõit, mis rahvusvaheliste reeglite järgi samuti purjelaua spordialaliitude alla kuulub.

2. Purjelauasportlaste lähim suur eesmärk on London 2012, kuid talendiprogramm ei tohi sellega lõppeda. Kõrged tulemused rahvusvahelistel suurvõistlustel saavad tulla ainult siis, kui on olemas pikaajaline ja jätkusuutlik talendiprogramm, mis alustab purjelauatrennidest, laste purjetamiskoolidest ning jätkub iga purjelauaklassi Eesti koondise tegevusega. Täpsema talendiprogrammi koostamine on EPL juhatuse ja klasside tegevust koordineerivate ametnike 2009 aasta suur ülesanne, kuid suunad, millest alustada, on:
a.    Koostöö olemasolevate jahtklubide ja surfiklubide purjetamiskoolidega Pärnu-Haapsalu-Saare-Hiiu-Tallinn
b.    Eestlaste lähetamine rahvusvahelistele võistlustele ning rahvusvaheliste võistluste toomine Eestisse
c.    Uute purjelauakoolide loomisele kaasa aitamine
d.    Varustuse soetamise toetuseks kanalite leidmine
e.    Klubide-tiimide tegevuse toetamine, purjelauategevuse viimine klasside põhiseks. Näiteks: Freestyle võistlus, slaalomi võistlussari.
f.    Treenerite, kohtunike ja võistluskorraldajate koolituse korraldamine.

3. Lisaks tippspordile on purjelaud ka mõnus tervisesport ja stressimaandav vaba aja veetmise viis. See tähendab, et oma harrastusega tegelemiseks sobilikke võimalusi; üritusi, võistlusi ja treeninguid peab leiduma iga tasemega sõitjatele. Kuigi Purjelaualiit ei suuda korraldada igal nädalal surfikolmapäevakut, toetame ja aitame kaasa erinevate surfisündmuste korraldamisele. Näiteks Hiiumaa surfilaager, PaPa slalli võistlussari, TeamJahe Topu treeninglaager, purjelauamatkad ja nii edasi. Kel vähegi midagi plaanis, paluks Purjelaualiidule teada anda ja leiame koos viisi asi paremini ära teha. Loomulikult jätkame juba traditsiooniliste surfiüritustega, Surfilaat, Surfilaager, Aegna Maraton ning hooaja alguse- ja lõpupeod. Vähetähtis ei ole ka purjelauasõiduks sobivate võimaluste hoidmine ja juurde tekitamine: pääs randa, turvaline parkimine, tuulemõõtjad, kivide märgistamine jne. Suur roll on ka instruktoritel ja koolitajatel, kes õpetavad algajaid ja lihtsamatel tasemetel edasijõudnuid, koolitajate tegevusele kaasa aitamiseks käivitame instruktorite koolitamise süsteemi ning hakkame atesteeritud instruktoreid EPL kanalite kaudu rakendama.

4. Spordiala on elujõuline ja arenguvõimeline, kui on olemas tegutsevad klubid. Juba praegu on Eestis tugevaid surfiklubisid, näiteks Pärnus, Lõunas, Saarel ja Hiius. Aga võiks rohkem olla, sest surfikama on Eestis kümnetel tuhandetel inimestel! Eesti Olümpiakomitee on võtnud spordiklubide elujõulisuse selle aasta prioriteediks, nii et toetame seda suunda meiegi. Pakume kõikvõimalikku abi ja toetust, et ka Eestis täna vabatahtliku ühistegevuse alusel tegutsevad purjelauagrupeeringud, tiimid ja seltskonnad areneksid edasi tugevateks spordiklubideks. Pikemas perspektiivis tahaks võtta klubid ka EPL liikmeteks, s.t. klubide füüsilistest isikutest liikmed saavad EPL liikmelisuse ja õigused-soodustused läbi oma klubide.

5. Infotöö. Väga olulised on teadlikkuse tõstmine purjelauaspordist mittesurfajate hulgas ning info liikumise süstematiseerimine surfajate seas.

a. Mittesurfajaid tuleb teavitada, et me pole rullnokk-pätid ega looduselagastajad, keda tuleb randadest eemal hoida ja kelle tegevust tuleb seadustega piirata-keelata. Lisaks, kui teavitame kõiki võimalikult laialt oma headest tegudest, nagu randade koristamine, noortele tervisliku tegevuse pakkumine, sportlikud tippsaavutused jne, siis saame ka rohkem sponsortoetust ja positiivsema suhtumise näiteks randu haldavates omavalitsustes ja maaomanike juures.

b.  Surfajate endi seas liigub inf üldiselt hästi, aga pisut saab parandada siingi. Et igaüks teaks, mis, kus ja millal toimub, oskaks osavõttu arvestada ja saaks planeerimisel-korraldamisel sõna sekka öelda. Esimesed sammud on tehtud, uuendatud Purjelaualiidu veebileht www.purjelaualiit.ee, lingitud see kokku teiste purjelauateemaliste veebilehtede ja blogidega. Käivitasime surfivideote esitamise Elioni Digi TV-s ja uudiskirja saatmise süsteemid. Otsime ka pressiesindajat, kes võiks hakata kajastama Purjelaualiidu võistlusi, sündmusi ja muud tegevust. Seni püüame ise hakkama saada.

Arengukava arutame ka üldkoosolekul 04.04.2009, aga koosoleku aja kokkuhoidmiseks oleks täpsustavad küsimused teretulnud e-maili teel.

Kõigile küsimustele vastavad juhatuse liikmed meeleldi ja kui keegi soovib läbi lugeda sadade töötundide käigus kogunenud materjalid, paluks lahkelt teada anda, kuhu kõik memod, esitlused ja graafikud saata.


NB! Infotöö punktiga seoses on Purjelaualiidu liikmetele ka kaks palvet:

  1. Kõik, kes pole viimasel ajal Purjelaualiidult e-maile saanud, näiteks kutset spordimessile või teadet oma liikmemaksu saldo kohta, peaksid uuendama oma e-maili aadressi meie andmebaasis. Sest tõenäoliselt on see kas vananenud või puudub. Kehtiva e-maili saab sisestada siinsamas lehel paremas servas oleva vormi kaudu. Lubame, et spämmi ei saada. Lähiajal saadame ametliku kutse üldkoosolekule ja üldkoosoleku päevakorra. Edaspidi aga infot lähenevatest sündmustest, võistlustest ja muud surfi-uudist.
  2. Kes soovib kandideerida pressiesindaja tööle, paluks saata vastav teade koos tavapäraste lisadega aadressile info@purjelaualiit.ee