Postimehe artikkel “Koroona teeb regatid korraldajatele kulukaks”

Autor: Jaano Martin Ots

  • Rahvusvahelised purjetamise suurvõistlused siiski toimuvad
  • Rahvarohkeid koosolekuid ja kogunemisi asendavad digilahendused

Rahvusvahelised purjetamisvõistlused on rahvarohked suurüritused, mis toovad piirkonna teenindus- ja majutusettevõtetele arvestatava lisakäibe. 2020. aastal jäi enamus purjetamise tippvõistlusi koroonapiirangute tõttu toimumata kogu maailmas, tänavu püüavad korraldajad Eestisse planeeritud tippvõistlused siiski läbi viia.

Sel nädalavahetusel purjetatakse Pirital rahvusvaheline Spinnakeri noorteregatt, samas stardivad augustis kaks rahvusvahelist suurregatti: avamerepurjetamise ORC-klassi maailmameistrivõistlused ning purjelaua olümpiaettevalmistusklassi Techno293 Euroopa meistrivõistlused.

ORC MM-regati direktor Agnes Lill ütles, et võistluse korraldajad jälgivad uudiseid ja valitsuse suuniseid ning teevad koostööd terviseametiga. Praeguse seisuga koroonapiirangud 6.-14. augustini Tallinna lahel toimuva regati läbi viimises olulisi muudatusi ei ole põhjustanud.

„Õnneks on meil kõik tegevused vabas õhus. Merel on paatkonnad nagunii üksteisest eraldatud ja ka kaldaprogrammi üritustel jälgime, et osalejate hulga ja hajutatuse nõuded oleks täidetud,“ selgitas Lill. Üle maailma taas suurenenud nakatumisnäitajad on aga regatti siiski mõjutanud, mitmed osalemist planeerinud riigid on võistlusest loobunud. Regati direktor rääkis, et kui kevadel oli võistlusele registreerunud üle 130 purjeka, siis tänaseks on osalemise kinnitanud ning osavõtutasu maksnud 105 paatkonda.

„Kevadise seisuga tõotas tulla kõigi aegade suurima osavõtjate arvuga MM-regatt, aga see lootus ei täitunud,“ kahetses Lill. Võistlejate regatist loobumise põhjused ei sõltu enamasti Eesti koroonareeglitest ega võistluskorraldusest, pigem kardetakse sekeldusi reisimisel või on takistuseks võistlejate kodumaal kehtivad piirangud. Viimane väljalangeja oli Norra, kust jäi tulemata mitu paatkonda. Põhjenduseks toodi, et asjaajamine on koroona tingimustes liiga keeruline. Kodumaal kehtivate piirangute tõttu teatas loobumisest ka Brasiilia paatkond. ORC MM-i infojuht Piret Salmistu märkis, et regatil osalejatega suhtlemist ning asjaajamist on olnud kordades rohkem kui varasematel rahvusvahelistel võistlustel.

Välisvõistlejate asjaajamine on keerukas

„Küsimusi ja päringuid on tohutult, mitte ainult testimiste ja vaktsineerimiste kohta. Tuleb jagada ja vahendada infot, saata ametlikke kutseid, koordineerida laevade saabumise aeg ja koht politsei- ja piirivalveametiga ja nii edasi. Meie võistlus on kultuuriministeeriumi ja terviseameti poolt kinnitatud rahvusvaheline tiitlivõistlus, millel osalejatele rakendatakse riiki sisenemisel eritingimusi ja nad ei pea jääma karantiini,“ selgitas Salmistu. Lill tunnistas, et osalejate arvu vähenemine on regatile ka rahaline kaotus, kuna stardiraha laekub viiendiku võrra vähem kui esialgses eelarves kavandati. Sellegipoolest toimub kogu üritus varem planeeritud mahus ning hetkel ei ole vähendatud ka kaldal toimuvat meelelahutusprogrammi. Võistluste korraldaja Kalevi jahtklubi ülem Lauri Kurvits ütles, et regatti tuleb lihtsalt mõnevõrra säästlikumalt majandada.

„Kui piirangud peaksid veelgi rangemaks muutuma, oleme valmis eriluba taotlema, rakendama osalejate testimist ja piirama pealtvaatajate ligipääsu. Hetkel meil osalejatele erinõudeid ei ole, välismaalt saabujad peavad järgima riiki sisenemise nõudeid ning kõik kavandatud tegevused mahuvad kehtivate reeglite piiresse,“ rääkis Kurvits.

Surfivõistluste osalejate arv kasvab

Ka 21. – 28. augustini Pirital toimuvate noorte Techno293-klassi purjelaua Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja, Eesti Purjelaualiidu peasekretär Kristel Oitmaa kinnitas, et regati ettevalmistused sujuvad plaanipäraselt.

„Korraldajatele on olukord suur väljakutse, iga päev tuleb jälgida muutuvaid reegleid ja oma tegevusi vastavalt kujundada. Õnneks on purjelauasport on individuaalne spordiala, kaasvõistlejatega kontakte ei ole,“ rääkis Oitmaa. Inimeste kogunemiste vähendamiseks on tehtud regatikorralduses mitmeid muudatusi. Regatibüroo seinal ei ole teadetetahvlit ning võistlejate koosolekuid ei korraldata. Kogu info on digitaalne ja leitav vastava rakenduse kaudu.

Vastupidiselt avamerepurjetamisele purjelauavõistlusele registreerunute arv aga kasvab. Oitmaa sõnul on põhjuseks noorte soov end siiski noorteklassis proovile panna, kuna eelmisel aastal jäid rahvusvahelised suurvõistlused ära.

„Registreerunute suur hulk annab julgust neile, kes veel kõhklevad, meil pole olnud ühtki tühistamist,“ rääkis peakorraldaja. Tema sõnul toimub võistlus kindlasti ka siis, kui piirangud veelgi rangemaks muutuvad.

„Kultuuriministeerium, linnavalitsus ja terviseamet aitavad meil olukorraga kursis püsida. Meil on Euroopa meistrivõistlused,  osalejad on valmis saabuma ka maitsi oma autodega ning kõik kavandatud tegevused mahuvad reeglite raamidesse,“ rääkis Oitmaa.

ÄRA JÄÄNUD SUURVÕISTLUSED

Folkboot Gold Cup võib tulla 2023

Klassikaliste väikeste kiiljahtide traditsioonilist tippvõistlust Gold Cup’i loetakse selle paadiklassi maailmameistrivõistlusteks. Regati toimumise koht lepitakse kokku kaks aastat ette. Tänavu pidanuks Gold Cup toimuma Tallinnas, kuid korraldajad otsustasid võistluse ära jätta. Regati infojuht Vallo Kalvik tunnistas, et otsus oli keeruline, kuid suuri kahjusid sellega korraldajale ei kaasnenud.

„Mai esimeses pooles hakkasime saama osalejatelt signaale, et isolatsioonireeglid ja jahtide transpordiprobleemid teevad neid murelikuks. Jälgisime viirusenäitajaid ja piirangute muutumist ning nädala pärast otsustasime, et väheste osavõtjate ja olematu kaldaprogrammiga poolikut võistlust ei tasu teha,“ ütles Kalvik.

„Paljud Folkboodi-purjetajad on pigem eakamad ehk viiruse riskigrupis ja nakatumisnäitajad olid kevadel kõrged. Teiseks, välismaised osalejad toovad oma Folkboodid kohale autotreileritel ning mais kehtinud piirangud ja peatatud laevaliinid viitasid, et nad lihtsalt ei pääse oma paatidega mõistlikul moel Eestisse. Ning kolmandaks oleksid toonased karantiinireeglid venitanud muidu ühenädalase võistluse väliskülaliste jaoks 3-4-nädalaseks,“ selgitas Kalvik. Et otsus võistlus tühistada tuli piisavalt varakult, ei olnud korraldajatel seoses regatiga suuri kulutusi veel tekkinud.

„Meie väike tiim oli jõudnud üksjagu oma tööaega panustada, osalejatele kandsime stardimaksud tagasi. Kui rahvusvahelise klassiliiduga NFIA võistluse ära jätmise teemal kirjavahetust pidasime, lisasime kohe soovi taotleda korraldusõigust 2023. aasta suveks,“ kirjeldas Kalvik. 2022. a Gold Cup toimub Saksamaal osana suurest Kieli purjetamisnädalast, ametlik otsus 2023. aasta kohta võistluskoha osas peaks tulema enne 2021. aasta lõppu.

 

Tallinn loodab TSR-i võõrustada 2023

Ajaloolisi ja mitmemastilisi õppepurjekaid üle maailma kokku meelitav The Tall Ships Races otsustati tänavu ära jätta, kuna Soome sadamad keeldusid nii suurt rahvusvahelist laevastikku vastu võtmast. TSR Eesti laevastiku juht Madis Rallmann ütles, et kevadel kirja pandud kuuekümnest laevast tuli kohale vaid 21.

„Arvestades kõike oli see tegelikult hea tulemus,“ ütles Rallmann. TSR ärimudel erineb tavapärastest purjetamisvõistlustest selle poolest, et vastu võtvad sadamad laevadelt osavõtutasu ei saa, suurema osa korraldamise kuludest katavad laevu vastu võtvad linnad. TSR Tallinna projektijuht Lennart Sundja ütles, et regati ärajäämine oli dramaatiline otsus, kuid regati korraldamiseks tehtud suur töö päris kaotsi ei läinud.

„Korraldasime samale laevastikule kiirelt kolme linna regati Tallinn-Klaipeda-Szczecin ning Tallinna merepäevadel toimus kogu kaldapealne programm. TSR regatt tuleb Tallinna 2024. aastal ning siis saab jätkata sealt, kus seekord pooleli jäime ning regati rahvusvaheline korraldaja Sail Training International teeb meile osalustasu suhtes hinnaalanduse,“ rääkis Sundja.

 

Noorte purjelaudurite Techno293 Euroopa meistrivõistluste info: https://europeans2021.techno293.org

Võistluseid toetab Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.

 

EC Logo