Selle võistluse idee tekkis sel kevadel, kui Tõnis Kask Eesti Purjelaualiidust helistas mulle ootamatult ühel hommikul, et kas ma ei sooviks SUP klassi juhiks hakata. Olin algul üsna jahmunud, sest SUPiga olen sõitnud vaid harrastuse korras, lihtsalt sellepärast, et mulle väga meeldib veepeal aega veeta. Sellest kõnest alates hakkas idee vaikselt idanema.
Tartu ja Emajõgi sai valitud sellepärast, et olen ise palju seal perega paadiga sõitmas käinud ja iga kord olnud tunne, et Tartlased võiksid ka rohkem jõelt linnailu nautida. Kuna üksi on väga keeruline ja raske head üritust korraldada siis pöördusin Emajõe Festivali korraldajate Ragnar Konsoni ja Katrin Vaski poole, kes minu üllatuseks olid väga rõõmsad selle idee üle ja praktiliselt kohe nõus SUP EMV etappi festivali kavasse panema. Sel hetkel hakkas mulle vaikselt kohale jõudma, millele ma oma sõrme andnud olin, see oli samaaegselt nii õnnelik kui ka hirmutav tunne, sest ma ei osanud uneski aimata mis mind ees ootab.
Kui ma neljapäeva õhtul mööda Piibe maanteed Tallinnast Tartu suunas sõitsin, üritasin peas läbi käia võistluste käiku ja valmis seada tegevusplaane jne. Lisaks varjutasid mu mõtteid ühe väga rõõmsa, laheda ja eluterve inimese Tõnu Lill ootamatu lahkumine meie seast. Ta oli inimene, kel oli alati naeratus suul ja kes nautis seda mida ta tegi…siiralt loodan, et seal, kus sa hetkel viibid saad sa piiramatult krossiradasid mõõta ja merelaineid künda…puhka rahus…
Neljapäeva öösel väga magada ei saanud, sest kõigepealt oli vaja stardiprotokollid koostada ja auhinnad pakkida. Hilja õhtul saime lõpliku eelregistreerunute nimekirja kätte ja meie suureks üllatuseks oli kokku registreerunud tervelt 34 SUPi sportlast, sel hetkel hakkas vaikselt kohale jõudma ürituse suurus. Kõige rohkem võttis aega võistlusnumbrite valmistamine, lõpetasime tütre Katriinaga nende kirjutamise kusagil poole kolme paiku öösel.
Võistluspäeva hommikul oli äratus kell 6.00 ruttu viimased paberitööd, nimekirjade ülekontrollimine jne. Kella 10 paiku jõudsin võistluspaika. Üles tuli seada SUPide parkla, vette viia sprindi stardi- ja finišipoid. Kuna mul endal kaatrit ei olnud siis plaanisin maratonide poid SUPiga ära viia. Õnneks ulatas oma abistava käe sõudjate võistluse korraldaja Rait Merisaar, kelle paadiga sai poid ilusasti paika ja kes ka pärast võistluste lõppu need tagasi tõi.
Veidi enne kella kolme hakkasid esimesed võistlejad saabuma ja sellega seoses kasvas ka minu närvipinge, et kas ma ikka saan hakkama. Aga nagu öeldakse, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal ja sel hetkel saabusid ka minu päästeinglid, Mati Link oma perega. Ilma nendeta ei oleks ma kindlasti hakkama saanud, minu suur kraaps ja sügav kummardus teile kõigile, ka pere pisematele, kes vahepeal fotograafi ametit pidasid!
Kella poole neljaks said kõik osalejad registreeritud ja ka selgeks see, et võistlus oli kasvanud päris suureks, kuna stardiks oli valmis seadnud ennast tervelt 41 SUP sportlast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Hollandist. Väga positiivse üllatusena osutus arvukaimaks võistlusklassiks „Unlimited“ EMV ehk kõige kõvemate, Eesti meistritiitlit jahtivate sportlaste klass, kus stardijoonele seadsid end 13 naist ja meest. Siirast rõõmu valmistasid ka meie tulevikulootused, sest U13 ja U15 klassides oli kokku stardijoonel 18 tulihingelist SUPitajat, kellest enamus oli selleks puhuks lausa pealinnast Tartusse kohale tulnud. Suur tänu teile Betti Vainküla ja Marcus Pertelson, et lisaks enda säravale võistlemisele võtsite vaevaks ka nii arvuka mudilaste tiimi Tartusse kaasa tuua!
Ja siis ta algas, 200m sprint. Veidike pärast kella viite olid stardijoonel valmis finiši poole kihutama kõige nooremad, U13 võistlejad. 12 vaprat aerutajat kihutasid vett vahtu ajades finiši suunas. Järgmisena startisid juba U15 noored, kelle kiirus oli juba veidi suurem ja ilmed tõsisemad. Nende järel startisid Surf SUP klassi harrastajad ja „Open“ klassi võistlejad ning kõige viimastena asusid võistlustulle kõige kangemad ehk „Unlimited“ EMV klassi võistlejad. Kuna neid oli osalemas kõige enam siis sai enne starti tehtud väike muudatus, andsime EMV naistele ja meestele eraldi stardid, et kõik ilusasti jõele ära mahuksid ja et kõigil oleks piisavalt ruumi endast maksimum välja aerutada.
Pärast sprinte oli kõigil aega korra hinge tõmmata ja jõuvarusid täiendada. Kohvik Spargel abivalmis tiim tuli vastu ka väikeste võistlejate erisoovidele, kes suppi oma esimeseks lemmikuks toidumenüüs ei pidanud J. Vahepealse pausi ajal sai ka ilmataat lasta oma kaua kinni hoitud vihmal ära sadada.
Kella poole seitsme ajal oli Emajõgi täis kollaste numbritega võistlejaid, kes ootasid kärsitult, millal roheline stardilipp kerkib, et saaks ülesvoolu kihutama hakata, noorte U13 ja U15 klassi distantsiks oli 2km ja suurtel sportlastel 5km. Pidime stardi 10 minutit hilisemaks lükkama, et vapper vetelpääste kutsu ka ilusasti starti jõuaks ja kõige pisamatel võistlejatel silma peal hoiaks. Siis oli käes see hetk, kui 41 SUP sportlast sõbralikult Emajõel, Sisevete Saatkonna kõrval olid stardiks valmis. Jäi veel 10 sekundit, mille lugesin kümnest üheni ja siis see tuli…five, four,???,two, one, GO!!! Ehk suures ähmis jäi number 3 vahelt välja J aga starti see õnneks ei seganud ja teel nad olidki, kõik 41 tublit sportlast.
Esimesena jõudsid tagasi 2km rajalt U15 klassi võistlejad, kellest esimesed kolm tulid peaaegu finišijooneni tasavägiselt koos, siis hakkasid riburadapidi tulema U13 vaprad mudilased, kes kõik sõitsid kogu maratoni väga tublilt reeglite järgi püstises asendis ja alles finišis rõõmsalt vette kargasid, et jahutada võistluskuumust J.
Kui stardist oli kulunud veidi üle poole tunni, ületas finišijoone ka esimene 5km maratonisõitja, kelleks oli „Open“ klassis võistlev Priit Vakmann ja viimane võistleja jõudis finišisse 18 minutit hiljem.
Minu suureks rõõmuks kõik, kes registreerisid end neti teel ja ka kohapeal olid vapralt stardis, sõitsid ära nii 200m sprindi kui ka 2 ja 5km maratonid vastavalt oma võistlusklassile. Minu poolt suur suur tänu teile kõigile tulemast ja vapralt võistlemast!
Sellest hetkest, kui sportlased olid endast kõik andnud ja vapralt lõpuni sõitnud hakkas kiire töö võitjate väljaselgitamiseks, sest kokku oli vaja liita nii sprindi kui ka maratoni tulemused ja kohati oli määravaks isegi sajandik sekundid sprintide sõidust. Suur tänu Tõnis Kasele kes välgu kiirusel Tallinnas meie saadetud andmed arvutisse sisestas ja meile lõplikud tulemused saatsid, sest Marko Matvere ja Peep Raun ootasid juba oma järge, millal nad Sisevete Saatkonnas laulma saavad hakata J
SUP EMV III etapi parimateks osutusid:
EMV “Unlimited” Fliit
Üldarvestuses esimene koht Marcus Pertelson, teine koht Tarmo Tamm ja kolmas koht Marko Sander.
Naiste arvestuses esimene koht Betti Vainküla, teine koht Cerly Aulik ja kolmas koht Merle Nummert.
Surf SUP klassis
Üldarvestuse esimese koha võitis Jaanus Hallik, teine koht Kristjan Novitski ja kolmas koht Pritta Paadik.
Naiste arvestuses sai esimese koha Pritta Paadik, teine koht Kati Keevallik ja kolmas koht Maarja Hallik.
Surf SUP noored U15 klassi võitjaks tuli Anna Maria Millend, teine koht Patrick Heero ja kolmas koht Alan Mitšulis.
Surf SUP noored U13 klassis võitis esimese koha Katriina Metstak, teine koht Emma Viktoria Millend ja kolmas koht Hans-Kristjan Novitski.
„Open“ arvestuse võitis kokkuvõttes Marcus Pertelson, teise koha noppis Priit Vakmann ja kolmada koha saavutas Marko Sander.
SUP EMV & SurfSup III etapi tulemused ja tulemused Open arvestuse vaates.
Emajõe etapi pildid.
2017 SUP EMV & SurfSup sarja hetke koondtulemused on SIIN.
Suured tänud toetuse eest Whirlpool Eesti OÜ, Embach Ehitus, Mobix, Tartu Mill, Terminal Oil, Kohvik Spargel, NOCCO, Purjeretked, Coop, Sisevete Saatkond, Emajõe Festival, Vetelpäästjad ja Eesti Purjelaualiit.
Suur kraaps ja sügav kummardus abi eest Mati Link ja sinu abivalmis pere, Üllar Põvvat, Katrin Vask, Ragnar Konson, Rait Merisaar, Tõnis Kask ja eriti suur tänu tütrele Katriina Metstakile, kes lisaks tublile võistlemisele aitas kaasa ka võistluse kordaminekule ja korraldamisele. Tema kirjutatud olid ka kõik võistlusnumbrid!!! Ja loomulikult suur tänu Margus Aderile kes kogu üritust kommenteeris ja rahvast õigel ajal õigesse kohta aitas suunata, lisaks suutis ta 5 minutiga endale selgeks teha, mis asi see aerulaud ehk SUP õieti on ja kuidas sellega sõitma peab.
Südamest loodan, et ka võistlejatel oli sama äge ja põnev kui meil seda korraldades, kui mõni asi vastukarva käis siis palun kergemat karistust, sest tegemist oli minu esimese võistluse korraldamisega ja juba praegu tean palju asju, mida veel paremini teha.
Kohtumiseni järgmisel ja ühtlasi selle aasta viimasel SUP EMV etapil Kakumäel juba sel laupäeval 26.augustil.
Päikest teile kõigile põue ja sära silmadesse!
Tõnis Metstak